mehed pildistamisel

Ma ei tea kui paljud teised fotograafid on selliste peredega kokku puutunud, kus on konkreetselt näha, et vaene mees on nattipidi pildistamisele tassitud ja tal pole mingit huvi tegelikult pildil figureerida. Parimal juhul on mees lihtsalt seest surnud, aga naise nimel vähemalt naeratab kenasti ja üritab selle aja kuidagi koostööd teha ja ära kannatada selle “õuduse”. Halvemal juhul näitab ta oma soovi mitte pildile jääda iga keharakuga.

“Naerata!” palun ma.

*tuim nägu*

“PALUN naerata!”

*tuim nägu*

“See pole naeratus…”

“Ma ju naeratan!” *tuima näoga*

“Hinges või?? NAERATA PALUN ÜHEL PILDIL!” pean ma neid juba põlvili anuma, mille peale tehakse põgus naeratus nii millisekundiks, et ma jõua kaameral nuppugi vajutada ja siis hakkab sama anumine otsast peale. On vaks vahet, et kas inimene lihtsalt ei oska pildil olla ja tunneb ennast natukene kohmetult, kuid siiski proovib ja töötab kaasa, versus see, et ollakse mega tülpinud moega, vaadatakse pidevalt kella ja niheletakse.

Sorri, aga ma ei viitsi. Päriselt kah. Jube tüütu on terve pildistamise aja keskenduda sellele, et üks inimene ala kolmest naerataks ja kogu pilti ära ei rikuks. Päris ausalt ei palu ma naeratada enda meeleheaks ja isiklikuks lõbuks, vaid ma tahaks teha toreda perepildi, mida pärast pereemagi saab vaadata ja heldida, et kui vahva perekond tal ikka on.

Õnneks selliseid juhtumeid on mul vähe olnud, saan ühe käe sõrmedel loetud, aga no ikka nii ebamugav on. Nii mehele, kui ausalt mulle ja naiselegi, sest nemad alati nii proovivad ja üritavad, aga pahatujuline ja mitte pildile jääda sooviv mees rikuvad kõik toreda ära.

Seega minu poolt lahendus nr 1: Kui su mees ei taha pildile tulla, siis ole hea, ära lohista teda vastu tahtmist kaasa, kui tal ei ole kavas koostööd teha. See aeg, mis ma anun härrat naeratama, võiksin ma sinust/lastest ilusaid pilte teha!

Lahendus nr 2: “Ma ei taha eriti pildile!” pakett! Kestab 15 minutit, saate 15 pere, paari, ema-laps, isa-laps pilti. Maksab 30€ ja 15 minuti pärast saate ära minna. Ei sekunditki kauem. Sobib hästi mehele, kes suudab ennast kokku võtta 15ks minutiks, et naisele vastu tulla, kuid mitte sekunditki kauemaks!

Lahendus nr 3: “Võta ennast korraks kokku!” pakett! Hõlmab viit minutit, mil härra peab andma endast parima, naeratama ja teesklema, et need on tema elu õnnelikuimad 5 minutit. Selle aja jooksul klõpsutan nii palju pere/paaripilte kui võimalik. Ülejäänud 55 minti võib isa telefonis istuda, kohvi juua ja küpsist süüa, sest ma pildistan ainult lapsi ja ema. Maksab harilikud 40€.

Palun siis pildistama tulles mulle teada anda, millise paketi soov on, et ma teaks küpsised lauale tõsta ja kohvi tulele panna! Imeilusaid perepilte saab ka vaid ema ja lapsega, lahedaid raseduspilte saab ka üksi (no vaata siit), ei ole alati vaja seda meest kaasa töllendama, kui inimene tõesti ei taha 😀

Näiteks täna tõi üks isa oma naise-lapse siia pildistama, ei hakanud meie aega raiskama ja teesklema, et tal on huvi pildile jääda, vaid läks ajas niikaua asju, kuni ma emast ja pisilinnust toredaid pilte sain, ilma, et keegi kõrval kella vaataks ja küsiks, et “kle kaua veel läheb ä?”.

dsc_4529

Naised, kas teie mehed on valmis teiega pildile tulema, või pigem ohivad, et ei taha/oska/saa? 

37 thoughts on “mehed pildistamisel

  1. Aga see ongi ju Sinu kui fotograafi töö panna ka mees ennast mugavalt tundma! Mõni inimene tõesti ei naerata, kui tal seda teha KÄSTAKSE. Selleks ongi vaja läheneda natuke teisiti ja kasutada selliseid nippe, mis mehe päriselt naeratama paneks. Minule isiklikult meeldiks palju rohkem siirad pildid, kus emotsioonid on ehedad. Teeseldud naeratus – no ma ei tea, maitse küsimus ilmselt. Igatahes ole loomingulisem ja püüa nii teha/käituda, et kõigil oleks pildistamisel mõnus, mugav ja emotsioonid tuleksid siirad!

    Liked by 1 person

    1. Jaa, nõustun 100%, et tuleb panna mugavalt tundma ja 95% ajast olen ma sellega ka hakkama saanud. Ma loen ennast niigi üsna sõbralikuks, vabameelseks ja pullinimeseks, et enamasti pole mul probleemi inimesele nalja visata ja saadagi pildile just see päris naeratus. Aga kui on valida, et kas feik naeratus, või elutuim “holy shit ma ei viitsi siin olla”, siis ma valiks esimese 😀 Lihtsalt paratamatult leidub neid, kelle puhul võiksin ma pea peal käia ja talle teise käega massaaži teha, aga ta on tassitud pildistama vastu tahtmist ja seda ma muuta ju ei saa.

      Like

      1. Mina arvan jällegi, et fotograaf saab seda muuta. Just seda tunnet “olen siin vastu tahtmist”. Aga las see jääda. Igaühel oma maitse 🙂

        Like

      2. No kõik fotograafid, hobifotograafid ja piltnikud, kellega ma rääkinud olen, on sellise inimtüübiga kokku puutunud, kellega seda EI saa muuta. Samas vb on asi odavas hinnas – lohistatakse ikka kaasa mees, kui ta ei soovi. Et kui võtaks 100€, siis ei hakkaks need “noh proovime” inimesed tulemagi. Kes teab.

        Like

      3. Vahe on ju ka selles, kas inimene lihtsalt ei naerata või peegeldub ta näol ilmselge vastuolu kogu protseduuri vastu. Ja kui ikka vastu tahtmist kohale veetud on, siis fotograafil ka ilmselt raske midagi muuta, ükskõik, kui tore ja särav isiksus on.
        Muidu on lihtsalt nii ka, et fotograaf võib tore inimene olla, aga kui klappi pole, siis…

        Ma ise vihkan, kui mind pildistatakse. Ei oska kuidagi pildi peal olla. Pigem meeldib kaamera taga olla ja seetõttu on lastest päris hea posu pilte. Aga kuskil kord aastas või kahe aasta jooksul võtan end kokku ja teeme perepildistamise, et oleks lastel hiljem emast ka mõni pilt olemas. Ja viimasel ajal oleme ühe ja sama fotograafi juures käinud, kellega on väga hea klapp – no lihtsalt ühel lainel oleme ja ma ei tunne end väga ebamugavalt pildil. Oleme erinevate fotograafide juures käinud ja ilusaid pilte kõigilt saanud, aga just see sessiooni-aegne tunne on oluline mu jaoks.

        Like

  2. Meie peres vist vastupidi 😀 Ei pea ennast väga fotogeeniliseks ja siis alati mees ütleb,et noo vãhemalt üks pilt paluuuun 😀 Ma lihtsalt ei oska olla kuidagi kui keegi pildistab 😦

    Like

  3. Tuttav tunne, mina ütlen tavaliselt kui soovin nalja pilte siis ütlen et palun naeratage nüüd “hammastega” ehk siis hammastega naeratus. Kuna see kõlab nii jaburalt siis saab ka selle mehe naeratama kes muidu väga tõsine on 🙂

    Like

  4. ma absull ei kannata neid vaata kaamerasse ja naerata pilte.. mina ei taha saada mingit nipsu peale perepilti. Fotograafilt ootan hetketegevuse ja emotsioonide jäädvustust. Olgu se mees siis parajasti tōsine, laps jonnine vms..seepärast ma ei kannata neid jõulunurki jms taustadega jama. Minu seinale ei lähe sellised pildid, et naerata ja vaata kaamerasse. Võime fotograafi viia matkale, parki, kaasa vōtta nt jalkat mängides..seal on siirad emotsioonid ja pilk ei ole teps mitte kaamerasse suunatud. Seina ja mälestustefoto ei ole minu jaoks passipilt käsu peale naeratusega, on kunstilisem võte kasvõi puuotsast püütult ja olgu me seal valgusmängus kasvõi seljaga. Pilt on kunst, kui ei ole siis võin ka ise selfiet teha. Kuhugi kuuse juurde passima raha eest perega ei lähe 🙂 aga tean, olen tasuta käinud ja säranud pildi jaoks, aga mis lugu on pildi taga? Tulime perega pildistama ja oleme ilusad 😄 mehe mitte siiras naeratus fotoraamatus, pole ka mingi väärtus. Olulised on tunded. Ja neid sellisel pildil minu jaoks näha pole.

    Like

    1. Jah, kuidas nüüd võtta. Ma saan täitsa sinust aru ja mulle endale meeldivad ka väga sellised hetked, mis ei ole poseeritud, neid ma üritan ka saada pildile, kui palun lapsega mängida, talle nägusid teha jne. Need pilgud, millega lapsed vaatavad vanemaid ja vastupidi, on väga siirad ja armastust täis. Samas tuleb arvestada, et kui sa juba oled tulnud fotograafi juurde, siis TULEB vahepeal naeratada ka 😀 Kui inimene tahab koduseid pilte, siis tuleb kutsuda fotograaf koju. Kui sa tahad ühte ontlikku perepilti, mida vanaemale saata, siis paraku tuleb ka naeratada. Kui sellised pildid ei meeldi, siis noh, siis ei tuldagi selliseid ka tegema :D!

      Like

  5. Oeh, (hobi)fotograafina tean liigagi hästi sinu kirjeldatud olukorda. Soovin ka pildistama tulijate jaoks hea õhkkonna luua, enamasti tuleb see välja. Aga see kas inimene tahab osaleda, sõltub ikka igaühest endast. Oma pere heaks võiks ennast natukene kokku võtta või tõesõna naine-lapsed sessioonile saata ja ise koju jääda 😀 Ega fotograaf siis täiskasvanud inimest anuma pea ja enda lõbuks neid pilte tee. Lisaks tekitab selline negatiivne vibe ja peale 5 min pildistamist koju mineku soovi avaldamine halva tunde, nagu mina oleks midagi valesti teinud 😦

    Like

    1. Ma olen selle olukorra tavaliselt nii lahendanud, et ütlen mehele, et ta ei peagi üldse kaamerasse vaatama ja tegelegu lapsega, siis saab mõnikord toredaid kaadreid. Aga ükskord oli eriti nadi lugu – oli näha, et isa pole elusees ka lapsega tegelenud, ei teadnud isegi kuidas teda naerma ajada. Seisis seal, käed taskus, ja ootas kuni koju saab.

      Like

      1. Eestlased on põhilised teiste rahakotis ja asjades sobrajad. Eriti meeldib neile kaebamas käia 😀 Mõtle, kui ma ei maksaks, saaks maksuametisse kaevata ja tuju kohe parem! 😀

        Like

  6. Oiiiiii kui kaua ka mina olen üritanud mehega pildistama minna, last meil küll pole aga on pisike koer kellega koos tahaks pilte teha. Kui lugesn talle sinu pakette ette siis arvas ISEGI tema, et selle ” Võta ennast korraks kokku ” paketga saaks isegi tema vast hakkama 🙂 nüüd mõtlen tõsiselt ühe vahva pildistamise peale, kuid siit ka küsimus, kuidas lotte suhtub teistesse koertesse ning kas oleks võimalik pisikesega pildistma tulla ? 🙂

    Like

  7. Minu mees on kord aastas nõus tulema fotograafi juurde. Hammastega naeratama aga mitte kunagi, ma ise ka ei naerata hammastega. Minu poolest olgu seal perepildil tõsine, isegi kui teised kõik naeratavad 🙂

    Like

  8. Heh, mul just enne jõule mees ise hakkas rääkima, et meil ei ole üldse pilte koos, et võiks käia kuskil fotograafi juures.Vb meil ongi vastupidi, sest mees ise on hullult fotogeeniline, aga mina mitte nii väga – eelistan teha pilte esikaameraga, et kindel olla, kas ma ikka normaalne jään.. 😀

    Like

  9. Ma aina enam jõuan järeldusele, et ma pean oma perega Sinu juurde pildistama tulema kui veebruaris pisitips sündinud on 🙂 🙂
    Teemasse: mu mehel pole pildistamise vastu midagi. Ise ei roni, aga kui vaja, teeb vabalt ära. Seega eripakette me ei vaja 😀 😀
    Sa pane need kindlasti hinnakirja, superhumoorikad ja ei imesta kui neid mõni kord kasutatakse (Y) 🙂

    Like

  10. Proovi järgmine kord öelda midagi eriti nõmedat, ükskord pildistamas fotograaf hüüdis äärmiselt kileda hääleda “hiiresitt” ja no maailmaparim pilt tuli 😀

    Like

  11. Mulle torkaspähe mõte, et äkki need mehed arvavad, et naeratusega on nad pehmo moodi ja tahavad ilged machod olla. Noh et nemad oleksid selline karm lõvikuningas oma õrnade tibulinnukeste kohal. 😀

    Like

  12. Sellel puhul võib vahel “tasakaalustamiseks” abiks olla see kui käsid emal ja lastel hästi tõsised näod pähe teha et MITTE MINGIL JUHUL ei tohi mitte keegi naeratada ja siis teete sellise pildi, aga üldjuhul saab mehelt siis väikse muigegi kätte kui pilt tehtud 😀 sest harilikult ema ja lapsed hakkavad siis just rohkem naerma kui on keelatud naerda ja see natukene nakkab mehele ka

    Like

  13. Olen nõus, on selliseid inimesi (mitte ainult mehed!), kes ei tahagi pildile jääda. Veel vähem seal naeratada. Aga tunnistan ausalt, käsi sündamel, et olen alati ka sellistelt naeratuse pildile pigistanud. Ja mitte teeseldud naeratuse! 😀 Selliste tõrksate inimestega tuleb teisiti läheneda. Katsuda piire, missugused naljad neile peale lähevad, panna nad omavahel hästi aega veetma ja panna nad unustama, et keegi üldse kaameraga neid “sihib”. Varu nippe/nalju/tegevusi, mis erinevatele inimestele sobiksid. 😉

    Like

  14. Inimene, kes ehk aastas korra endast pilti laseb teha ei peagi suutma ennast kaamera ees kohe vabaks lasta! Anna aega inimesele harjuda. Tunnise sessiooni käigus on see täiesti võimalik. Esimesed 20 minutit ongi krampis ja nö soojenduseks fotod sellisel juhul aga mida vabamaks ja tuttavamaks keskkond muutub seda vähem ärevam tunne mehel ja suudab juba kindlasti ka naeratada.

    Like

    1. Keegi ei saa meest kaasa tassida. Kui ta on tulnud siis ilmselt soovib ka pilti ühist.
      Mehed üldjuhul ei ole nii edevad kui naised lihtsalt ja soojenevadki kauem kui naised.

      Like

  15. hah, ja ma mõtlesin koguaeg, et kust naised endale sellised mehed saavad, kes on nõus koos pildistama minema 😀 aga selgub, et ma polegi ainuke, kelle mees pigem sureks kui fotograafi juurde läheks, jess. õnneks ma ise vist ei ole ka sedatüüpi, kes spetsiaalselt fotograafi juurde tahaks minna ntx rasedapilte tegema… a noh, eks paistab. võibolla kunagi rasedana mõtlen ümber.

    Like

  16. Meie pidime ka Sinu juurde pildistama tulema, aga jäi ära seekord, Sul oli lasteaeda vaja minna,ja siis mul mees juba läks ära,ja eelmine kord kui ta kodus oli, ei hakanud Sulle isegi kirjutama, kuna jõulud ja kõik muu tuli vahele 🙂
    Aga jepp, mul mees suht sama 😀 Põdesingi hirmsasti et kuidas me niiviisi ikka tuleme.. Aga eelnevalt kui oleme pildistamas käinud,siis ta ikka naeratab,et päris sundima ei pea,aga noh.. Võiks veidi rohkem ikka 😀 Ja enne kui tulema pidime,mõtlesingi oma peas valmis,et ütlen Sulle et aja talle mingit kelbast, siis hakkab naerma 😀 😀 😀

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s